KAS TEAD?

Kas tead, et see maailm kus me elame, ei ole tore paik VÄGA PALJUDELE.
Selle blogi eesmärk on teadvustada tegeliku olukorra tõsidust.
Kui peale selle info lugemist sa ei saa mõned ööd rahulikult magada ja hakkad MIDAGIGI tegema võitluseks vaesuse vastu, siis on blog oma eesmärgi täitnud.
Alustuseks võid tutvuda maailma olukorraga aastatel 1990-2000, kliki diagrammile, et näha suuremalt.





NÄLG

ÜRO andmeil sureb iga 3,5 sekundi järel maailmas keegi näljasurma, kahjuks enamasti on need lapsed. Kuigi toitu ON maailmas küllalt kõigi jaoks. Probleem on selles, et nälga kannatavad inimesed on ülima vaesuse lõksus. Rahapuudus, ostmaks piisavalt toitu enese ülalpidamiseks. Olles alatoidetud, muutuvad nad nõrgaks ja sagedasti haigeks. See omakorda kahandab nende töövõimekust, mis omakorda teeb nad veelgi vaesemaks ja näljasemaks. See nõiaring lõpeb tihti surmaga. Muidugi on palju muid otseseid nälja põhjuseid, nagu ikaldus, sõda, üleujutus jne.


AIDS
AIDS(inglise keelsest lühendist Acquired immune deficiency syndrome, omandatud immuunpuudulikkuse sündroom),mille põhjustajaks on HIV (inglise keelsest lühendist Human immunodeficiency virus, inimese immuunsüsteemi kahjustav retroviirus.(Vikipeedia)
ÜRO UNAIDSI andmeil oli HIV/AIDS nakatunud/haigeid 2006 aastal: Eeldatav keskmine 39.5 miljonit, (eeldatav miinimum 34.1/ maksimum 47.1 miljonit) inimest.
Enam, kui 25 miljonit inimest on AIDSI surnud alates 1981 a.
Aafrikas on 12 miljonit AIDSI orbu.
Pooled HIV nakatunutest on noored (alla 25 aastased)- ümmarguselt 6000 uut nakatumis juhtu päevas.(www.avert.org)
AIDS põhjustab otseselt vaesuse süvenemist. Botswanas on 24.1% täiskasvanud elanikkonnast nakatunud, Zimbabwes 20.1%, LAV-is 18.8%, Zambias 17.0% jne... Terved piirkonnad muutuvad tööjõu puuduse ja sotsiaalsete probleemide eskaleerumise tõttu täiesti konkurentsivõimetuks - megavaeseks.




KLIIMA SOOJENEMINE
Kliima soojenemise ja vaesuse vahel on väga tugev ja otsene side. Asi selles, et kui rikkad riigid omavad raha, et näiteks evakueerida ja ümberasustada suuri hulki, siis vaesed riigid seda endale lubada ei saa. Samuti on rikastel riikidel teavitus ja ennetus programmid (loodusõnnetuste puhul), mida vaestel teadagi ei ole (näit. tsunaami Bengali lahe riikides). Siia lisandub, kliima soojenemisest tingitud põud,üleujutused jne.

VAATA LINKE:

Globaalne soojenemine

kliima muutuste kaardid

VAATA VIDEOT:

globaalne soojenemine, ETV

KLIIMAMUUTUSTE ARUANNE, ETV
Täiendan...